Jalgpallireisid: kirg spordi ja staadionikogemuste vastu on kirjutanud Jesper Munk Hansen.
Puhkus jalgpalliromantikutele – inspiratsiooniks teie järgmiseks jalgpallireisiks
Ma armastan jalgpalli ja armastan reisida. Mis saaks siis olla sobivam, kui ühendada need kaks asja ja minna jalgpallireisile?
Jalgpall on midagi enamat kui lihtsalt sport; see on kultuur, kirg ja kogemus, mis seob inimesi üle piiride ja kultuuride.
Minu jaoks on jalgpallireis alati olnud viis ühendada armastus spordi vastu Euroopa kõige kuulsamate linnade ja staadionitega tutvumisega. Staadionid on mind alati väga paelunud. Nii täis kui tühjad staadionid. Täis staadion võib anda fantastilise atmosfääri, kuid mind on alati huvitanud ka staadion ise ja selle taga olev ajalugu ning arhitektuur.
Mul on olnud õnn kogeda mõnda Euroopa parimat jalgpalli, alates dramaatilistest matšidest Itaalia Serie A-s kuni pingelise õhkkonnani U21 EM-il.
Selles artiklis jagan mõningaid oma meeldejäävamaid kogemusi jalgpallireisidelt, mis hõlmavad selliseid riike nagu Saksamaa, Itaalia, Portugal, Inglismaa, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa ja Poola.
Dideaalne jalgpalliteekond: Juventus ja kirg Serie A vastu
Olles pühendunud Juventuse fänn alates 1991. aasta Roberto Baggio vaatamisest televiisorist, on mul olnud hämmastav kogemus seitse korda oma lemmikmeeskonna mängu jälgida. Neist viis mängu olid Serie A-s, kus ma olen olnud Rooma, Torino ja Milano neid tegutsemas näha.
Torino Allianzi staadionile astumine on midagi väga erilist. Atmosfäär on elektriline ja fännid, nn Bianconerid – mustvalged – elavad ja hingavad oma klubile.
Juventuse fännina on hümni kuulda kirjeldamatu tunne Storia di un Grande Amore – Suure armastuse lugu – staadioni kõlarites, samal ajal kui 40.000 XNUMX muud fänni samuti kaasa laulavad.
Storia di un Grande Amore on minu telefonihelin ja ma tean kõiki itaaliakeelseid sõnu, seega annan loomulikult kaasa ka oma piiratud lauluhääle, kui olen staadionil.
Mul on vedanud, et Juventus pole kunagi kaotanud, kui olen neid otse-eetris näinud. Ei Serie A-s ega ka Meistrite liigas, kus olen neid kaks korda mängimas näinud.
Lisaks Torinole olen Juventuse mängu kogenud ka võimsal Stadio Olimpico in Rom, kus mul on kahel korral olnud rõõm seista Juventuse fännide seas, kui AS Roma on olnud võõrustaja.
I Milano Olin tunnistajaks unustamatule Juventuse võidule AC Milani vastu San Siros, staadionil, mis on täis ajalugu ja uhkust. Igal linnal on oma ainulaadne atmosfäär ja jalgpallikultuur ning see muudab Juventuse jälgimise Itaalias väga eriliseks.
Üks minu suurimaid kogemusi Juventusega on olnud vaadata, kuidas nad 2018. aastal kodus Serie A karika võitsid.
Mul on suur soov ühel päeval Derby d'Italiat kogeda. Kohtumine Torino Juventuse ja Milano Interi vahel, mis on Itaalia üks suuremaid rivaalitsemisi. Lahing Põhja-Itaalia pärast.
U21 EM: jalgpalli tulevik
Lisaks suurklubide jälgimisele on mul olnud rõõm olla ka jalgpallireisil ja kogeda U21 EM-i paatidega. Poola, Tšehhi og itaalia. Need turniirid annavad võimaluse näha järgmisi suuri staare avanemas rahvusvahelisel areenil.
2015. aasta suvel kohtusin Tšehhis turniiril teiste seas noore Pierre-Emile Højbjergiga, kus ta mängis vaatamata sellele, et oli vaid 19-aastane, U21 koondises. Ta oli juba eelmisel aastal 18-aastasena oma A-koondise debüüdi teinud.
Poolas ja Tšehhis peetud U21 matšid olid pingelised ja rahvahulk oli tohutult kirglik, kuigi tegemist oli noorteturniiridega.
Itaalias oli midagi erilist näha U21 EM-i väiksemal staadionil Triestes pärast Serie A kogemusi Torino, Milano ja Rooma suurimatel areenidel.
Tulevaste jalgpallitähtede jälgimine on täiesti erinev, kuid sama põnev kogemus. U21 EM-il on energiat ja intensiivsust, mis annab ülevaate tulevastest jalgpallipõlvkondadest ning neid turniire üle Euroopa on olnud rõõm jälgida.
Saksamaa: ägedad matšid ja ikoonilised staadionid
Saksamaa on vaieldamatult üks Euroopa parimaid jalgpalliriike ja sellel on mõned parimad staadionid. Ja mul on olnud rõõm külastada mõnda kõige ikoonilisemat.
Olümpiastaadion sisse Berliini on ajalooline meistriteos, mis on võõrustanud nii olümpiamänge kui ka MM-finaalturniire. Siin olen nii matše näinud kui ka staadionituuril käinud.
Schalke 04 koduks Gelsenkirchenis asuv Veltins Arena on pingelise atmosfääriga, millele on raske võrrelda. Siin olen näinud kahte Meistrite liiga kohtumist Schalke 04-ga, kui nad olid Saksamaal suurmeeskond.
Münchenis oli rõõm külastada Allianz Arena. Julgen väita, et Müncheni arhitektuurne meistriteos, kus ma Euro 2024 võistlust vaatasin, on kõige muljetavaldavam staadion, kus ma käinud olen.
Weserstadion i Bremen ja Volksparkstadion i Hamburg andsid ka igaühele omad kogemused, kus Saksa fännid tõesti oma klubidele pühendumist näitavad. Eriti Hamburgis on lojaalsed fännid alati paigas ja staadion on alati täis, hoolimata sellest, kuidas nende meeskonnal läheb.
Saksamaa jalgpall sobib suurepäraselt jalgpallireisiks, kuna Saksamaa on tuntud oma infrastruktuuri poolest, kus fännikogemus on kesksel kohal ja Saksamaal staadionikülastused on olnud minu reiside ühed meeldejäävamad.
Inglismaa: kust jalgpall alguse sai
Inglismaa on jalgpalli kodumaa ja kuigi ma pole seal veel nii palju matše näinud, on võimatu ignoreerida riigi mõju spordile.
Inglismaa kõrgliiga on tuntud kui üks maailma parimaid liigasid ning fännide loodud atmosfäär on tõeliselt ainulaadne. On üsna ilmne, et jalgpallireisi eesmärk on Inglismaal olla.
London, Manchester ja Liverpool on vaid mõned linnad, kus jalgpall on osa igapäevaelust ja kus staadioni külastamine on iga jalgpallifänni jaoks kohustuslik.
Jalgpallimatše pole ma aga näinud Manchesteris ega Liverpoolis, vaid sees London Olen käinud ühel väiksemal staadionil – Selhurst Parkil, mis on Crystal Palace’i koduväljak.
Väga erinev staadionikogemus oli külastada Selhurst Parki, mis asub tavalises elamurajoonis majade vahel ja mis väljast näeb enamasti välja nagu tavaline hoone.
Tegemist on vanema staadioniga, mis avati sisse 1924. aastal ja vana staadioni konstruktsioon on hästi näha koos tugipostidega maast kuni tribüünide katuseni. Katus on nii madal, et vastastribüüni pealtvaatajaid ei näe. Aga õnneks on plats näha ja see on kõige tähtsam.
Portugali, Prantsusmaa ja staadionituurid
Kuigi Portugal og Prantsusmaa pole täitnud nii palju minu jalgpallireise kui Saksamaa ja Itaalia, kuid siiski on need pakkunud meeldejäävaid elamusi.
Prantsusmaal olen käinud staadionituuril Pariis, kus külastasin Stade de France'i aastal 2020. Oli põnev kogemus näha Prantsusmaa rahvusstaadioni telgitaguseid.
Kaks aastat hiljem oli mul õnn taas Stade de France'i kogeda. Seekord rahvusvaheliseks mänguks Prantsusmaa ja Taani vahel. Fantastiline mäng, mille tegi veelgi paremaks see, et Taani võitis 2:1, kui tunnistajateks oli ligi 76.000 XNUMX pettunud prantslasest pealtvaatajat.
Portugalis on jalgpall peaaegu religioon ja staadionid on täis kirglikke fänne, kes toetavad oma klubisid raskesti võrreldava intensiivsusega.
Estadio da Luzi külastus aastal Lissabon Benfica mängu nägemine on võimaldanud mul seda ainulaadset jalgpallikultuuri lähedalt kogeda.
Benfica võitis 1:0 Vitória Guimarãesi mõlema mängija, pealtvaatajate ja Benfica maskoti, kaljukotka Águia Vitória rõõmuks.
Kogemus jalgpallireisi taga
Minu jaoks ei tähenda jalgpallireis ainult mängu väljakul, vaid ka kõike seda, mis toimub väljaspool staadionit. See on osa kohalikust kultuurist, toidu maitsmisest, kohalike fännidega kohtumisest ja linnade avastamisest, kus asuvad need suured ja väikesed jalgpalliklubid.
Jalgpallireisid on ka võimalus kogeda teisi jalgpallifänne üle riigipiiride. Just kogukond, mille sport loob, on tõeliselt eriline.
Jalgpallireisid Euroopas on andnud mulle lugematul hulgal unustamatuid elamusi. Alates Itaalia ja Saksamaa suurklubidest kuni U21 EM-i noorte rahvusvahelisteni, on mul olnud rõõm vaadata jalgpalli mõnel Euroopa legendaarseimal staadionil.
Iga reis pakub uut kogemust ja igal linnal on jalgpalli kaudu rääkida oma lugu.
Iga reis on olnud uus viis jalgpallikultuuri kogemiseks ja ma ootan tulevikus veel palju matše ja seiklusi.
Nautige oma jalgpallireisi Euroopas.
Kas teadsite: siin on 7 linna Euroopas, kus on kõige rohkem päikesepaistet
7: Nice Prantsusmaal – 342 tundi kuus
6: Valencia Hispaanias – 343 tundi kuus
Hankige kohe numbrid 1-5, registreerudes uudiskirja saamiseks ja vaadake tervitusmeili:
Lisa kommentaar